25 august

eelmisel nädalal oli üks ilus tähtis päev . seoses sellega teen järelhüüde . kodust ja kodumaast , kõlab aateliselt ... aga me  ju kõik vahest mõtleme nii.  . hoolimata kõigest sellest,mis me praeguses ühiskonnas  toimub ja sellest kuidas meie riik oma tavakodanikuga käitub ... on kusagil sügaval mingid soojad mõtted ja tunded ju alles . sest siin on meie kuuluvus . juured . ja oksad . koos lehtedega ikka :)
19 aastat tagasi olin mina just 19 ! ( ojaa , uskumatu kuhu küll need vahepealsed aastad on kadunud ... ) ja töötasin siis tartu maanteel ühes väikses poekeses . mäletan seda hetke selgesti kui keegi valjult hüüdis : tankid tulevad ! see tundus uskumatu ja tekitas kõhedust . mitte keegi ju ei teadnud kuidas need asjad edasi arenevad . kusagilt aknapraost sai siis hirmust tardunult piilutud - olid jahh tankid . aga see oli ka selles ajas kõige hirmsam hetk. ja veel ehk see kui telemasti hakati piirama . oli teadmatus , hirm ja ärevus. aga suurt rohkemat ei mäletagi . aega enne seda küll. see läheb juba alapealkirja all - lood , mida meie noored täna uskuda ei suuda . kuidas me 20 aastat tagasi elasime . aga kuna sinna aega jäid lapsepõlv ja noorusaastad siis võib lühidalt öelda tänases päevas vaid  et olime vaesed aga olime õnnelikud . nii see vist oli. sest me ei osanud nõuda ega tahta . me olime naturaalsed . leppisime sellega mis oli ja seda mida ei olnud , mõtlesime ise juurde. nii ju lapsed teevad .
aga uhke tunne oli küll kui tekkis Oma Eesti . siis oli ju eestlane olla uhke ja hää !

tänases päevas valitsevad selle lausega seoses segased tunded . aga see pole selle päeva jutt .

Täna tahan rääkida seoses selle ilusa päevaga Kodust lähemalt . sellest kohast kus on juured . ja oksad ....ikka koos lehtedega :)  koht kuhu süda sind kutsub . kuhu  ikka ja jälle on hea minna . ja kus on hea olla. armastusega : palju õnne sünnipäevaks Kodu :)