...vahest on nii et elu igapäev haarab nii endasse ja aeg kaob siis lausa märkamatult. ei pane tähelegi kui ühe kuu nimetus vahetub teisega ,aastaaegadest rääkimata:) talvest on ju nüüdseks saanud kevad..noh nii kalendri järgi....õues on lund ikka veel sedavõrd, et seda muutust ongi raske tähele panna....
aga et siis jahh..sugulased olid külas ja hästi tore oli neid kõiki näha jälle üle mitme aja....sõber Robin oli oskusi juurde omandanud ja proovis ka ikka juba jalgadele tõusta,otsides abi ja toetust kõigest ja kõigist kes parasjagu käepärast võtta olid....meie eputasime juba oma iseseisva ringi liikumisega...nii palju kui me seda teha julgesime suure rahvahulga keskel....me nimelt vähe häbelikud ja kui tuleb külalisi siis esimese pooltunni veedame turvaliselt ema süles:)..ja kui siis selgub et keegi hammustama ei kipugi siis julgeme natuke oma kodus ka ringi liikuma hakata.....
.....aga jahh,kõndimise saime siis selgeks mõned nädalad üle aasta. siis tuli see täis kindlus. nüüd juba jookseme ja hüppame ja teeme igasugu vigureid....vahest õhtuti kui väsimus väga peale tuleb, läheb see samm selliseks lõbusaks tiira-taara tatsumiseks ja siis vahetatakse kaks nelja asemele ümber. nelivedu on ikka nelivedu:)
pilte meie sugulaste külaskäigust siia mõned....
...sugulased tulid uhke autoga:) mille üle Hennul ütlemata hea meel oli!
