9. detsember 2011

Esimene sünnipäev:)

Meie esimene elukuu on möödunud põhiliselt süües ja magades...aga ärge saage valesti aru,mitte et me nõnda laisad oleks..vaid ikka kasvamise eesmärgil:) ja seda me tegime tublisti,mõõdud ütlevad et esimese kuuga 1 kilo juues,juhhei!!!! küll see rinnapiim on ikka üks toitev asi, hehh..:)nämma..nämma..
ja natuke saime pikkusesse ka,2 cm sihvakamad kui sündides...
Ma hakkasin mõtlema, et huvitav.....kuidas meie vanust nüüd hetkeseisuga arvutatakse siis...kui sündisime olime 36 nädalat pluss 2 päeva jahh. 10 päeva peale sündi käisime arsti juures süsti saamas ja siis arst arvutas valjusti meie vanust nõnda...."kui sündisite siis olite 36 pluss 2 ..nii..siis praegu olete 37 pluss 5 päeva vana jahh...":D -  haa, see oli nii naljaks justkui jookseks veel kõhusolemise aeg siis edasi:) seega oleme me nüüd siis 40 pluss mõni päev otsa:)
aga tegelikult siis ikkagi 1 kuused piigad juba,suured tegijad!
meie esimene sünnipäev möödus tordi ja perega. varahommikul kell 5.45 ärkas Gerda üles./täpselt oma sündimise kellaajal... ja veetis oma emmega varahommikuse ühise sünnipäevatunni enne kui uuesti uinus. no me siis heietasime koos et kuidas see kõik ikka oli kuu aega tagasi.....:) meenutused olid veel üsna värsked. aga mis peaasi- ühised:) ja võite arvata mis tunne on ajada kellegagi naistejuttu kui oled terve oma elu meestemaailmas toimetanud:) - ülivägamõnus:) ja seda enam et oma tütrega:)

tort ikka traditsionaalne laste sünnipäevade puhul- küpsisetort:)


ja nüüd natuke pidupäevaseid ühishetki oma väikse suure vennaga:)


 " tsau kallis õeke!"
"tsauu venna.."


 "sul täna sünnipäev ...luba et soovin sulle palju palju õnne:)"
"ohh,aitüma vennake....nii armas sinust...

.".tead mis,vennas,ma räägin sulle ühe naljaka loo...."


 ".....nohh et kuna mul on sünnipäev siis luba mul lobiseda.....".



....ohhoo ohh hoooo  ....naera puruks.....oli ju hea lugu?! "

 ....ja kui te vaid teaksite mis lugu see oli mis ta mulle rääkis....naera herneks:):):)




....
nii tore kui on sünnipäev:) kas pole?!

23. november 2011

Karolini külaskäik:)

   
..meil olid täna toredad,armsad külalised:) - Karolin ja Kaia. Karolin tegi Gerdale koogi ja Gerda pakkus Karolinile omalt poolt ka kooki- ja seda kõike läbi väärtuslike emmetissipiima tilkade:) ohh seda läbustamist!! :) magusaralli missugune. aga peategelased ise siis siin. ja see on siis nende tüdrukute esimene kohtumine väljaspool emmede kõhtusid:) 


20. november 2011

Gerda sünnilugu

see oli 8 novembri varahommik kui mu poistest said suured vennad ja sündis meie pere pesamuna, väike õeke. Gerda sündis keisrilõike abil sest sünnituse käigus tekkis olukord millega me ise hakkama ei saanud ja vajasime arstide abi. õnneks olid arstid tublid ja aitasid Gerdal õigeaegselt ilmavalgust näha keisrinnana. üks keiser ja kaks kuningat meil kodus juba nagunii on,mis saab mul olla siis veel ühe keisrinna vastu:) tütrega kohtumine oli väga hingeliigutav, ma olin teda ju nii kaua oodanud!!
esialgu nägin teda vaid korraks ja ega mulle rohkem aega antud kui ühe põsemusi jagu. jäin uut kohtumist tagaigatsevalt teda oma pilguga saatma kui ta mu juurest ära viidi,lastetuppa,kus tema issi teda juba ootas ja ta puhtaks sai pesta. mina kohtusin tütrega uuesti umbes poole päeva pärast kui issi ta lastetoast mulle tunnikeseks palatisse sai. panin ta rinnale kus ta kohe mõnusalt ja isuga maiustama asus. see tunnikes möödus patuselt kiiresti ja pidime ta juba õige pea arstide juurde tagasi viima. 4 päeva pidime olema eraldi palatites,kuniks tibukese veresuhkur stabiliseerus. seniks sain käia teda vaatamas ja toitmas iga kolme tunni tagant. neljandal päeval sain ta lõpuks enda palatisse. hingerahu tuli koos sellega. Gerdal on samasugune tark ja tõsine pilk silmades,mis oli ta väiksel "suurel vennal" Henril kui ta oli tilluke. see pilk on nõnda hingeläbistav. nii armas. Henril väga palju juukseid peas ei olnud sündides,sellega teeb tüdruk pika puuga vennale ära. temal neid jagub. vend Kaur kommenteeris selle peale- et tüdrukutel peabki palju juukseid olema:) vot siis! mõlemad suured vennad- Karl ja Kaur on Gerda üle samamoodi uhked ja õnnelikud. kes käib ja proovib pai teha, kes imetleb eemalt,kaugemalt. väike Henri on nõnda hoolitsev et kui Gerda natu natukenegi häält oma voodis teeb siis tuleb Hennu kohe minu juurde seletab midagi kõnes- õõõääää-aa-aa-õõõõ...aaaõõõõ...midagi sellist...võtab mu käest ja viib õe juurde tahatuppa....Henri hääl läheb kohe selliseks imeõrnaks kui õest "jutustab" ja tema suunas näitab.nüüd on ta saanud selgeks et õe pehmele põsele on mõnus musi anda ja nii kui Gerda emme süles, tuleb aga ligi et kas tohib.....ja teeb oma musimopsu....ise üleni särades ja üliõnnelik. ei saa emmegi nii armsat asja keelata. ni me siis musitame:)
Gerda on hea tüdruk,sööb ilusti ja eriti kõva häält ei tee. see tuleb tal esile siis kui on tõesti põhjust,kas nälg suur või püksid märjad. muidu on ta sellise rahuliku ja mõnusa olemisega. kaisus tahab olla,justkui vajades veel turvatunnet. sündis ta ju tegelikult enneaegsena ,olles vaid 36 nädalat minu kõhus viibinud. ju tahab seda veel oma läheduse vajadusega tagantjärele tasa teha.ja mis seal salata, ka mina olen rahulikum kui ta on rohkem ligi:)
  see on ikka väga mõnus tunne kui sul on 3 poega ja siis sünnib neljanda lapsena veel üks väike tüdrukuke, seletamatult mõnus tunne:)  nagu kroon emadusele:). minu kallid.

18. november 2011

Gerda:)

Maailmas palju su tarvis uut on ja imelist.
Maailmas väga on tarvis last sinunimelist.
Vaikselt vaatad ja harjuda püüad
iga maailma imega.
Elu ise sind endasse hüüab
uue ilusa nimega.





Minu tütar:)

11. juuli 2011

hei,

tänased kirjaread on neile armsatele ,kes koguaeg räägivad.....- .et no mida sa seal linnas teed,seal on ju nii igav ja palav,maal on palju mõnusam. ma ei ole vastu,maal on  tõesti mõnus ja ilus ja värske ja roheline ja mis kõik veel. ma ju tean,olen maal pikalt elanud ja olnud. aga kui oled linnast olnud pikka aega eemal siis otsid ja leiad üles need kohad mis kunagi hingelähedased olnud..ja tõded taaskord - ka pealinnal on oma armas võlu!! ja seda ka suvel ja justnimelt suvel. no te vaid vaadake neid vaateid.....seda osa pealinnast olen alati imetlenud ja asja eest ju:)



mäletan kuidas  maal olles igatsesin suviti pealinna, et sattuda jalutama taaskord vanalinna müüride vahele. aga oma sissekäidud rutiinne elurütm kuidagi ei sirutunud siiamaani,väga harva sattusin pealinna ja kui siis korraks nagu öeldakse "tuld tooma". ikka vaid mingi "asja pärast" ja kohe tagasi.
aga siin on ilus. kui aega natuke maha võtta ja märgata. ja kusjuures,nüüd on nii, et ega enam hästi ära ei mahugi sinna vanalinna müüride vahele sest üle ilma on paljud kuulnud et siin on ilus ja tulnud siia seda imetlema. rahvaste liikumine selles linnaosas on ikka ulmmassiline. lausa uskumatu. järelikult on mida vaadata. ja mulle meeldib nagu kunagi ammustel aegadel,lihtsalt jalutada seal. nüüd juba koos oma lastega.

9. juuni 2011

suviselt...

...läheb see elu meil siin juba mõnda aega. me oleme vahepealses ajas palju kasvanud ja omandanud. no mis seal salata,me oleme juba suured mehed:) vaadake ise!






käisime ühel päeval mustamäel männi pargis oma sõpradega kohtumas. seal oli nii vahva!! tegevust jätkus igas vanuses tegijatele. :) sinna läheme kindlasti veel. ..

...ja küll oli vahva oma sõbrikuid näha!!!

4. aprill 2011

märtsis ...

....käisid meil külas ka armsad kallid sugulased millest pole olnud mahti veel siin pajatada..
...vahest on nii et elu igapäev haarab nii endasse ja aeg kaob siis lausa märkamatult. ei pane tähelegi kui ühe kuu nimetus vahetub teisega ,aastaaegadest rääkimata:) talvest on ju nüüdseks saanud kevad..noh nii kalendri järgi....õues on lund ikka veel sedavõrd, et seda muutust ongi raske tähele panna....
aga et siis jahh..sugulased olid külas ja hästi tore oli neid kõiki näha jälle üle mitme aja....sõber Robin oli oskusi juurde omandanud ja proovis ka ikka juba jalgadele tõusta,otsides abi ja toetust kõigest ja kõigist kes parasjagu käepärast võtta olid....meie eputasime juba oma iseseisva ringi liikumisega...nii palju kui me seda teha julgesime suure rahvahulga keskel....me nimelt vähe häbelikud ja kui tuleb külalisi siis esimese pooltunni veedame turvaliselt ema süles:)..ja kui siis selgub et keegi hammustama ei kipugi siis  julgeme natuke oma kodus ka ringi liikuma hakata.....
.....aga jahh,kõndimise saime siis selgeks mõned nädalad üle aasta. siis tuli see täis kindlus. nüüd juba jookseme ja hüppame ja teeme igasugu vigureid....vahest õhtuti kui väsimus väga peale tuleb, läheb see samm selliseks lõbusaks tiira-taara tatsumiseks ja siis vahetatakse kaks nelja asemele ümber. nelivedu on ikka nelivedu:)
pilte meie sugulaste külaskäigust siia mõned....
...sugulased tulid uhke autoga:) mille üle Hennul ütlemata hea meel oli!





10. märts 2011

10 märts

..mull,mull,mull,mull väiksed kalad.....
   kus on teie väiksed jalad....
                                        

24. veebruar 2011

24 veebruar. elu pealinnas...

....on ennast sisse seadnud tasapisi aga ometi nii tegevusrohkelt et pole aega olnud vahepeal siia käia ja kirjaridu maha jätta. me oleme siis nüüd juba 18 päeva pealinna elanikud!!!! uskumatu aga tõsi.
endale enam nii uskumatu ei tundugi,s.t et harjumine uue olukorraga hakkab juba saabuma. mulle isiklikult meeldib see uudne olukord. et lähed õue ja ümberringi on linn:)  ja kõik asjad on käe-jala juures. ei olegi vaja pead murda kuidas saada apteegist rohtu või kas küla ainsas poes on vajalike mõõtudega mähkmeid poisile...jahh,need on pisiasjad..kuid vahest mängivad need me elus suurt rolli.
ja see linna keskkond üle pika aja taas mingis mõttes võlub mind. olen selles linnas ju mitukümmend aastat elanud. kui lahkusin , tundsin et on vaja minna natukeseks eemale. sai üks eluperiood läbi. nüüd,olles aastaid siit eemal oldud, tekkis vajadus uuesti tulla. ja olen hetkeseisuga  meie pere ühise otsusega rahul. tean ka seda, et ma ei jää siia päriseks, et praegune on üks järjekordne periood. aga kavatsen seda perioodi täiega nautida. ja võtta sellest ajast neid plusse mida pealinn pakkuda suudab.
lapsed on ümberasumisega kohanenud ja samuti hetkeolukorraga rahul. suurem poiss avastab pealinna julgemalt ja rohkem kui 9 aastane. aga eks need uudishimud ja uute asjade avastamised ongi vanusega seotud. väikemees tunneb end oma uues kodus hästi ja koduselt. siin tähistasime ka tema 1 aasta sünnipäeva,jee! väikselt ja vaikselt,oma pereringis..kuid siiski tordiga:) ka Kauri 9 aastane sünnipäev sai selle kodu seinte vahel peetud.nii et tähtsündmusi ikka juba on olnud. ja veelgi, sõbrapäev ja meestepäev..ja täna siis ka vabariigi sünnipäev..nii et selgub nii et veebruar meie peres ongi olnud üks pidu peo otsa:) talvekuu. külm tuli äkki selga,vot see nii tore ei ole. külmaga ei ole ma osanud kunagi eriti head suhet luua. aga lubavad, et tiba veel ja möödas...
no täna oli ka külm aga käisime paraadil ikkagi suurema poisiga. tänu päikesele oli olemine seal õues täitsa värskendav. üllatasin iseennast...ma ei ole kunagi eriti paraadidel käinud ja ei oska nagu mitte midagi arvata ka nende toimumise vajalikkusest või mitte vajalikkusest....aga täna isegi vaimustusin....ma isegi ei tea millest...aga kuidagi uhke ja armas tunne oli seal olla ja lehvitada ja rõõmustada...ja see päike tegi selle olemise kuidagi omakorda armas-pidulikuks.
meie väikemees teeb mitmed sammud järjestikku aga veel päris pikka matka ei tee. 6 sammu on maksimum mida emme silm on tabanud.  oma vendade moodi..nemadki said selle kõndimise napilt peale aastaseks saamist selgeks. mulle tundub et poisi astumist segavad ka soojad sokid ja villased papud ja muu selline staff mis külma ajaga kindlalt jalaotsa kuulub....palja jalaga arvan et suudaksime juba rohkem:) aga tasa ja targu,ega meil selle jooksmisega ju nii kiiret pole. emmel ongi raske siis sammu pidada:)
                               me kolm kraadet kõige väiksema sünnipäeval poseerimas:)

21. jaanuar 2011

21 jaanuar

...talve selgroog on murtud ja karu teise külje pööranud..nii nad räägivad. see tähendab et nüüd iga päevaga kevadele lähemale :) aga lund on ikka endiselt paljuuu....külmakraade mitte kuigivõrd. pikemat aega juba alla kümne miinuse. vahepeal oli täitsa sula. lapsed käisid vesistes suusatundides. mina ei mõista,miks on koolides õppeprogrammkavad nii jäigalt paika pandud..eelmisel veerandil olid võrratud suusailmad,mõnusa pehme lumega aga siis veetsid nad oma aega võimla seinte vahel. ja nüüd kui on jäine, vesine ja mis kõik veel,peavad nad nendel x-suusaradadel oma oskusi ja tahet tõestama. tahet on seal tõesti vaja sest mõni hommik on ikka nii jääs, et väikse vahemaa läbimiseks peab mitusada lihast ülepingega töösse seadma..et jõuda õnnelikult püstijalu punktist A punkti B. ja kui oleks varvastel tellitava pikkusega küünised,lükkaks needki veel julgestuseks läbi saabaste jäässe. kuidas suusatada selliste oludega...ei kujuta ettegi. aga midagi nad seal metsas ikka teevad sest hindeid tuleb. erinevate asendite ja oskuste eest:) no ma kujutan ette jah, et neid erinevaid asendeid saavad nad seal tõesti demonstreerida -  selili,küljeli,kõhuli,risti-rästi ja tagumiku peal..ja mis kõik veel:)
toas nii libe ei ole:) kukkumised on vähemaks jäänud,jalg läheb kindlamaks.juba võetakse suured distantsid mööda sirget seinaäärt ja külgsammus läbitakse vahemaa üsna silmapilguga. uste kohal üritatakse linkideni sirutuda...aga tuleb tõde tunnistada.....kasvu jääb veel natukene nappima. viimaste mõõtmiste tulemus ütles et seda on meil 77 cm. aga kaalu mõnevõrra rohkem:) juba 11 kg!! no seda ma tunnen igapäevaselt et kaalu meil on..miks need käed mul muidu üsna kiirelt väsivad!!
aga päris siseseisvate sammudeni me veel jõudnud ei ole. emme käe otsas hea tujuga proovitakse ikka natuke astuda ..aga see üritus hetkeseisuga ajab teda rohkem naerma kui tõsiselt üritama. ju siis ei ole veel valmis.
kelguga oleme sel talvel tutvust teinud ja selle peal meile meeldib küll. lund aga pelgame,eriti kui see satub kokkupuutesse palja käekesega.. muidu pole viga- selline huvitav asi mis vahest mõnusalt vastu põski sajab ja põsele ilma nutmata pisara teeb.
 nüüd me avastasime veel ühe huvitava asja,mis esikus seisab. algul see asi hirmutas meid...ilmselt seetõttu et selline suur ja imelik...aga nüüd see meile juba täitsa meeldib ja ajal mil suuremad vennad seda aktiivselt kelgumäel ei kasuta teeme meie sellega kuiva trenni toas..no kus sa muidu need oskused saad,eks! täitsa huvitav on....






10. jaanuar 2011

10 jaanuar

11 kuune poiss meil siin juba mitmendat päeva:) jälle üks väike sünnipäev peetud ja emme-issi ja vendade kõhud vahukoorekooki täis pugitud:) sünnipäevalaps ikka ise limpsis ka natuke koorekest kuis muidu..issi on lapse maiasmokaks koolitanud:) issi tegi midagi vahvat veel....millest poja vaevu eemal suudab püsida ning kus kõik oma hommiku ja päevauned hetkel magatakse....... meie väike pesamuna oma uues pesas:)


te ei kujuta ette kuivõrd talle seal sees meeldib kiikuda ja olla .......lausa mõnust mõmisema võtab väikemehe:)

siinkohal ka üks väike videoline tõestus kui hästi selles pesas uni tuleb...:)

6. jaanuar 2011

....

                          
                                 Piparkoogisüda

                                      Vana aasta sammub
                                                             vaikselt ajalukku,
                                                         keerab enda kannul
                                                               ajaukse lukku.


                                                         Kõik jääb seljataha-
                                                              kes see mullust muudaks!
                                                         Oi, kui kõik, mis paha
                                                              maha jätta suudaks!


                                                        Tulgu ilus aasta
                                                              küünla valgusvihus!
                                                        Piparkoogiraas ta
                                                             pisikeses pihus


                                                        pärast jõulupuhkust
                                                              meenutagu seda:
                                                        piprast kui ka suhkrust
                                                                  tehti aasta süda.



Sõbranna jõulu-ja aastavahetustervitus Leelo Tungla sõnadega:)

Ja mina omalt poolt soovin et kõigi tee uuel aastal oleks selline takistusteta sirge.......




......et igaüks saaks oma vankrit vedada siis nii nagu jaksab ja suudab:)




Ilusat UUt Aastat minu ja mu pesakonna poolt kõigile me armsatele!!